01. Mis on kokkutõmbumine
Kangas on kiuline kangas ja pärast seda, kui kiud ise imavad vett, kogevad nad teatud määral paisumist, see tähendab, et pikkus väheneb ja läbimõõt suureneb.Protsentuaalset erinevust kanga pikkuse vahel enne ja pärast vette kastmist ja selle esialgset pikkust nimetatakse tavaliselt kokkutõmbumismääraks.Mida tugevam on veeimavus, seda tugevam on turse, seda suurem on kokkutõmbumiskiirus ja seda kehvem on kanga mõõtmete stabiilsus.
Kanga enda pikkus erineb kasutatud lõnga (siidi) pikkusest ning nende kahe erinevust väljendab tavaliselt kudumise kokkutõmbumine.
Kokkutõmbumismäär (%)=[lõnga (siid) niidi pikkus – kanga pikkus]/kanga pikkus
Pärast vette kastmist lüheneb kanga pikkus kiudude endi paisumise tõttu veelgi, mille tulemuseks on kokkutõmbumine.Kanga kokkutõmbumiskiirus varieerub sõltuvalt selle kudumise kokkutõmbumismäärast.Kudumise kokkutõmbumise määr varieerub sõltuvalt kanga enda organisatsioonilisest struktuurist ja kudumispingest.Kui kudumispinge on madal, kangas on tihe ja paks ning kudumise kokkutõmbumismäär on kõrge, on kanga kokkutõmbumismäär väike;Kui kudumispinge on suur, muutub kangas lõdvaks, kergeks ja kokkutõmbumismäär on madal, mille tulemuseks on kanga suur kokkutõmbumismäär.Värvimisel ja viimistlemisel kasutatakse kangaste kokkutõmbumiskiiruse vähendamiseks sageli eelkahanemisviimistlust koe tiheduse suurendamiseks, kanga kokkutõmbumiskiiruse eelsuurendamiseks ja seega kanga kokkutõmbumiskiiruse vähendamiseks.
02.Kanga kokkutõmbumise põhjused
Kanga kokkutõmbumise põhjused on järgmised:
Ketramise, kudumise ja värvimise käigus pikenevad või deformeeruvad kangas olevad lõngakiud välisjõudude mõjul.Samal ajal tekitavad lõngakiud ja kanga struktuur sisemist pinget.Staatilises kuivlõõgastusseisundis, staatilises märgrelaksatsiooni olekus või dünaamilises märgrelaksatsiooni olekus vabastatakse lõngakiudude ja kanga algseisundi taastamiseks erineva astme sisepinge.
Erinevatel kiududel ja nende kangastel on erinev kokkutõmbumisaste, peamiselt olenevalt nende kiudude omadustest – hüdrofiilsetel kiududel on suurem kokkutõmbumisaste, nagu puuvill, lina, viskoos ja muud kiud;Hüdrofoobsetel kiududel on aga väiksem kokkutõmbumine, näiteks sünteetilised kiud.
Kui kiud on märjas olekus, paisuvad nad sukeldumise mõjul, põhjustades kiudude läbimõõdu suurenemist.Näiteks kangastel sunnib see kiudude kõverusraadiust kanga põimumiskohtades suurendama, mille tulemuseks on kanga pikkus lühenenud.Näiteks puuvillakiud paisuvad vee toimel, suurendades nende ristlõike pindala 40–50% ja pikkust 1–2%, samas kui sünteetilistel kiududel on termiline kokkutõmbumine, näiteks keeva vee kokkutõmbumine, ligikaudu 5%.
Kuumutamise tingimustes tekstiilkiudude kuju ja suurus muutuvad ja kahanevad, kuid nad ei saa pärast jahutamist oma esialgsesse olekusse tagasi pöörduda, mida nimetatakse kiudude termiliseks kokkutõmbumiseks.Pikkuse protsenti enne ja pärast termilist kokkutõmbumist nimetatakse termilise kahanemise määraks, mida üldiselt väljendatakse kiu pikkuse kokkutõmbumise protsendina keevas vees temperatuuril 100 ℃;Samuti on võimalik mõõta kahanemise protsenti kuumas õhus temperatuuril üle 100 ℃ kuuma õhu meetodil või mõõta kahanemisprotsenti aurus üle 100 ℃, kasutades aurumeetodit.Kiudude jõudlus varieerub erinevates tingimustes, nagu sisemine struktuur, kuumutustemperatuur ja aeg.Näiteks polüesterstaapelkiudude töötlemisel on keeva vee kokkutõmbumise määr 1%, vinüloni keeva vee kokkutõmbumise määr on 5% ja kloropreeni kuuma õhu kokkutõmbumise määr 50%.Kiudude mõõtmete stabiilsus tekstiilitöötlemisel ja kangas on tihedalt seotud, andes teatud aluse järgnevate protsesside kavandamiseks.
03.Erinevate kangaste kokkutõmbumiskiirus
Kokkutõmbumise määra seisukohalt on kõige väiksemad sünteetilised kiud ja segakangad, järgnevad villased ja linased kangad, keskel puuvillased, suurema kokkutõmbumisega siidkangad ning suurimad viskooskiud, kunstpuuvill ja kunstvillane riie.
Üldkangaste kokkutõmbumismäär on:
Puuvill 4% -10%;
Keemiline kiud 4% -8%;
Puuvillane polüester 3,5% -55%;
3% naturaalse valge riide puhul;
3% -4% villasele sinisele riidele;
Poplin on 3-4%;
Lilleriie on 3-3,5%;
Twill kangas on 4%;
Tööriie on 10%;
Kunstpuuvill on 10%
04.Kokkutõmbumise määra mõjutavad tegurid
Tooraine: kangaste kokkutõmbumismäär varieerub sõltuvalt kasutatud toorainest.Üldiselt võib öelda, et suure niiskusimavusega kiud paisuvad, suureneb läbimõõduga, lühenevad ja neil on suurem kokkutõmbumismäär pärast vette kastmist.Kui mõne viskooskiu veeimavus on kuni 13%, samas kui sünteeskiudkangastel on niiskuse imavus halb, on nende kokkutõmbumismäär väike.
Tihedus: kokkutõmbumise määr varieerub sõltuvalt kanga tihedusest.Kui piki- ja laiustihedus on sarnased, on ka nende piki- ja laiussuunalised kokkutõmbumismäärad sarnased.Suure lõimetihedusega kangas kogeb lõime kokkutõmbumist rohkem, samas kui lõime tihedusega kangas kogeb suuremat lõime kokkutõmbumist.
Lõnga paksus: kangaste kokkutõmbumise määr varieerub sõltuvalt lõnga paksusest.Jämeda lõngaga rõivastel on suurem kokkutõmbumismäär, samas kui peene lõngaga kangastel on kokkutõmbumismäär väiksem.
Tootmisprotsess: Erinevate kanga tootmisprotsesside tulemuseks on erinev kokkutõmbumismäär.Üldiselt tuleb kangaste kudumise, värvimise ja viimistlemise käigus kiude mitu korda venitada ja töötlemisaeg on pikk.Suure pingega kangaste kokkutõmbumismäär on suurem ja vastupidi.
Kiu koostis: looduslikud taimsed kiud (nagu puuvill ja linane) ja regenereeritud taimsed kiud (nagu viskoos) on sünteetiliste kiududega (nagu polüester ja akrüül) võrreldes suurema niiskuse neeldumise ja paisumise suhtes, mille tulemuseks on suurem kokkutõmbumiskiirus.Teisest küljest on vill kiu pinnal oleva katlakivi struktuuri tõttu kalduvus viltimisele, mis mõjutab selle mõõtmete stabiilsust.
Kanga struktuur: üldiselt on kootud kangaste mõõtmete stabiilsus parem kui silmkoekangaste oma;Suure tihedusega kangaste mõõtmete stabiilsus on parem kui madala tihedusega kangastel.Kootud kangastes on lihtkoeliste kangaste kokkutõmbumismäär üldiselt madalam kui flanellkangastel;Silmkoekangastel on lihtsa trikookanga kokkutõmbumismäär madalam kui sooniku omal.
Tootmis- ja töötlemisprotsess: Kanga vältimatu venimise tõttu masina poolt värvimise, trükkimise ja viimistlemise ajal tekib kangal pinge.Kangad võivad aga veega kokkupuutel pingeid kergesti leevendada, mistõttu võime pärast pesu märgata kokkutõmbumist.Praktilistes protsessides kasutame selle probleemi lahendamiseks tavaliselt eelkahanemist.
Pesuhooldusprotsess: Pesuhooldus hõlmab pesemist, kuivatamist ja triikimist, millest igaüks mõjutab kanga kokkutõmbumist.Näiteks käsitsi pestud proovide mõõtmete stabiilsus on parem kui masinpestud proovidel, samuti mõjutab pesutemperatuur nende mõõtmete stabiilsust.Üldiselt võib öelda, et mida kõrgem on temperatuur, seda halvem on stabiilsus.
Kanga kokkutõmbumist mõjutab oluliselt ka proovi kuivatamise meetod.Tavaliselt kasutatavad kuivatusmeetodid hõlmavad tilkkuivatust, metallvõrku laotamist, rippuvat kuivatamist ja pöördtrummelkuivatust.Kõige vähem mõjutab kanga suurust tilkkuivatusmeetod, samas kui trummelkuivatusmeetodil on kõige suurem mõju kanga suurusele, kusjuures ülejäänud kaks on keskel.
Lisaks võib kanga koostisest lähtuvalt sobiva triikimistemperatuuri valimine parandada ka kanga kokkutõmbumist.Näiteks puuvillane ja linane riie võib kõrgel temperatuuril triikimise abil oma suurust vähendada.Kuid asi pole selles, et kõrgem temperatuur on parem.Sünteetiliste kiudude puhul ei saa kõrgel temperatuuril triikimine mitte ainult parandada nende kokkutõmbumist, vaid võib kahjustada ka nende jõudlust, näiteks muuta kanga kõvaks ja rabedaks.
05.Kokkutõmbumise testimise meetod
Tavaliselt kasutatavad kanga kokkutõmbumise kontrollimeetodid hõlmavad kuiva aurutamist ja pesemist.
Võttes näiteks veepesu kontrolli, on kokkutõmbumiskiiruse testimise protsess ja meetod järgmised:
Proovide võtmine: võtke proovid samast kangapartiist vähemalt 5 meetri kaugusel kangapeast.Valitud kanganäidis ei tohiks olla ühtegi tulemust mõjutavat defekti.Proov peaks sobima veega pesemiseks, laiusega 70–80 cm ruudukujulised klotsid.Pärast 3-tunnist loomulikku laotamist asetage 50 cm * 50 cm proov kanga keskele ja seejärel kasutage kastipeaga pliiatsit, et tõmmata servadele jooned.
Näidise joonistamine: asetage proov tasasele pinnale, siluge kortsud ja ebatasasused, ärge venitage ega kasutage joonte tõmbamisel jõudu, et vältida nihkumist.
Veega pestud proov: Märgistusasendi värvimuutuse vältimiseks pärast pesemist on vaja õmmelda (kahekihiline trikotaaž, ühekihiline kootud kangas).Õmblemisel tuleb silmkoekangast õmmelda ainult lõime pool ja laiuskraadi pool ning kootud kangas tuleb õmmelda kõigil neljal küljel sobiva elastsusega.Jämedad või kergesti hajuvad kangad tuleks ääristada kolme niidiga kõigist neljast küljest.Pärast näidisauto valmimist asetage see sooja 30-kraadisesse vette, peske pesumasinaga, kuivatage kuivatiga või kuivatage õhu käes loomulikult ja jahutage enne tegelike mõõtmiste tegemist 30 minutit põhjalikult.
Arvestus: Kahanemismäär=(suurus enne pesu – suurus pärast pesu)/suurus enne pesu x 100%.Üldiselt tuleb mõõta kangaste kokkutõmbumiskiirust nii lõime kui koe suunas.
Postitusaeg: aprill-09-2024